Kairi Kaarlaid Energia intuitiivteraapia
“Oo, see maja, mis lõhnab puunikerduse, kuivanud ja elavate lillede järele! Sõbralik gootika, hubane hiilgus; imeline vaade terrassilt, igast aknast. Ja kõik: õhk, valgus, lõhnad, portreed, raamatud ning vaikus ja kõnekõmin – kõik on mähkunud kose vaibumatusse mühasse… Minu vanaema magamistoa aken avanes kose poole. Mustvalge gooti mööbel; hele punaste lillekestega sits; portreed, vaasid, mälestused. …
Iga väikelapsega kokkupuutuva inimese kohustuslik kirjandus. Nn. teaduslik raamat, kuid lihtne ja ladus lugeda. Neile lapsevanemaile, kel pole muud valikut kui laps varakult lasteaeda panna, eriti tavalasteaeda, on see valus lugemine. Raamatu põhisõnum on, et lasteaed ei ole väikelapsele hea. Väikelapsele on vaja parimaks arenguks vanemate lähedust, seda nii füüsiliselt kui ka emotsionaalselt. Lk. 14 …
Liisa Keltikangas-Järvinen “Väikelapse sotsiaalsus” Read More »
“Saage minust õigesti aru,” ütles perenaine, “mina ei ole kirjandusinimene, mitte pisinatukenegi. Enne seda,” ta viipas käega poe poole, “oli mul siin lõngapood. Jajaa. Lõngad, vardad, niidid, sellised asjad, neid ma tunnen. Raamatuid ma lihtsalt armastan. Ja teate mis, raamatu puhul loeb ainult üks asi. Keel. Keelega kas osatakse ümber käia või mitte. Kui keel …
“Kuni püsib ilmaruum ja on elusolendeid, jäägu seniks minagi hajutama muresid!” “Mõistel dalai-laama on erinevate inimeste jaoks erinev tähendus. Mõnele tähendab see, et ma olen elav Buddha, kaastunde bodhisattva Avalokiteshvara maine kehastus. Teistele jälle ütleb see sõna, et ma olen «jumalkuningas». 1950. aastate lõpul tähendas see, et ma olen Ülehiinalise Rahvaesindajate Kogu Alalise Komitee …
Tendzin Gjatso “Vabadus paguluses. XIV Dalai-Laama Tendzin Gjatso autobiograafia” Read More »
Lk. 249 “Raamatute eelis, nagu ta El Puerto de Santa Marías oli avastanud, seisnes selles, et kaante vahele kätketud elud, lood ja mõtisklused said lugeja osaks, nii et too ei olnud raamatu lõppedes enam sama, kes seda avades. Paljud neist lehekülgedest olid väga tarkade inimeste kirjutatud ja neis ei pidanud iialgi pettuma, kui vaid lugedes …
Eesti kadunud külaühiskonnast lapse silmade läbi uue vabariigi alguses. Tolmune ja hääbuv, aga armas ilus-valus. Tänuväärne, et Andrus Kasemaa (s. 1984) on võtnud vaevaks need meie lapsepõlvede mälupildid kirja panna. Mõtled ju ikka oma lähedastele vanadele, et oleks ikka pidanud käima ja küsima. Näed nüüd, keegi on võtnud ja käinud ja küsinud ja kirja pannud …
Sa võta ilust viimne ilu ja tõest võta viimne tõde, – peab olema, – siis võltsist viimne võlts, – ja kaunidusest viimne kaunis, hääst viimne võimaline hää, ja mehisusest viimne mehemeelsus, ja naiselisest õrnem õrna, ja võta valust viimne valu ning kannatuse viimne katse, – mis lõid sa selle tule süles, see tõstab sind ja …
“Kui asjad on täiesti sassis, tuleb lihtsalt hakata neid tasapisi ja ettevaatlikult ükshaaval lahti harutama. Küll sa sest välja tuled. Eluga.” Vaatamata ninnu-nännu kaanele väga hea raamat. Isiklik, vahetu, avali. Liis Treimanni foto autorist siit. Views: 1
Vonneguti viimane raamat, lõpetatud 2 aastat enne surma (suri 84 aastasena 2007. aastal) endast ja maailmast. Väljaandja kirjutab tutvustuses “ülimalt naljakas”. Naljakas?! Asi on naljast kaugel! Lk. 123 Noor Pittsburghi mees Joe tuli minu juurde palvega: „Palun öelge, et kõik saab korda.“ „Tere tulemast Maale, noormees,“ vastasin ma. „Siin on suviti külm ja talviti …
Tiina Mattisen: “Tänast Sirpi läbib looja eetika teema. Teie olete seda aspekti ikka toonitanud, muu hulgas muretsenud, et väga lihtne on teelt eksida, minna mitte valguse, vaid varju poole, ja et praegu läheb kõik aina madalamaks … Hoiatate, et ei tohi võtta suunda, kust kostab aplaus.” Galina Grigorjevaga: “Minu suhtumine praegu toimuvasse on tõepoolest …