“Kuni püsib ilmaruum
ja on elusolendeid,
jäägu seniks minagi
hajutama muresid!”
“Mõistel dalai-laama on erinevate inimeste jaoks erinev tähendus. Mõnele tähendab see, et ma olen elav Buddha, kaastunde bodhisattva Avalokiteshvara maine kehastus. Teistele jälle ütleb see sõna, et ma olen «jumalkuningas». 1950. aastate lõpul tähendas see, et ma olen Ülehiinalise Rahvaesindajate Kogu Alalise Komitee asepresident. Seejärel, kui ma võõrsile põgenesin, nimetati mind kontrrevolutsionääriks ja parasiidiks. Aga ükski neist ei vasta minu ettekujutusele. Minu jaoks tähendab dalai-laama ametikohta, mida ma pean. Ise olen ma vaid inimene ja juhtumisi tiibetlane, kes on endale valinud budistliku munga elu.
Just lihtsa mungana esitangi nüüd oma eluloo, aga tegemist pole sugugi mitte raamatuga budismist. Kirjutan oma lugu peamiselt kahel põhjusel. Esiteks on üha suurem hulk inimesi ilmutanud soovi midagi dalai-laama kohta teada saada, teiseks tahaksin mitmetesse ajaloosündmustesse selgust tuua.”
Raamatu algus – lapsepõlv – on tore lugemine, aga edasi, hiinlaste sissetung Tiibetisse, on kurb, valus ja hirmus, kohati nii hirmus, et jätsin mõned lõigud lugemata. Samas hea meeldetuletus, et minu probleemid on nii tühised enamus maailma inimeste probleemidega võrreldes. Samuti hea meeldetuletus, et Eesti iseseisvus on suur õnn ja ime.
Pildil Dalai laama 2-3 aastasena, pilt Dalai laama kodulehelt.
Views: 3