Kairi Kaarlaid Energia intuitiivteraapia
Ükskord, umbes 7 aastat tagasi, ärkasin ma hommikul sügavast unest ning lühikese hetke vältel ei mäletanud ma endast mitte midagi. Mitte midagi! Siis hakkas ükshaaval meenuma, kus ma olen ja kes ma olen, kus ma elan, mis on mu nimi, minu minevik, osaliselt minu eeldatav tulevik. See kõik toimus väga kiiresti, kuid siiski piisavalt aeglaselt, […]
Erilised hetked elus – Mis on mina? Read More »
Meie eelmises elukohas olid tee ääres mõned eramud, mille ümber olid aiad ja aias koerad. Enamus koerad haukusid möödujate peale, nagu koerad ikka hauguvad. Aga ühes aias oli koer, üleni must, suure hundikoera suurune, kes mitte kunagi ei haukunud. Mitte kunagi! Ma käisin seal sageli jalutamas, jooksmas ja rattaga sõitmas ja ei olnud veel kuulunud selle
Erilised hetked elus – Ettevaatust, meie mõtted on kuuldavad! Read More »
Sain eile töömeili. Ei, ma ei ole pettunud, ka kurb mitte, lihtsalt kahju on, kui koged inimeste langemist lapsikustesse, süüdistamisse, enese upitamisse. Üks teise järel. Täna hommikul enne tööleminekut mediteerides otsisin endas ennast, tugevust oma kõrgemast minast, et mitte langusega kaasa minna. Mina ei pidanud sellele meilile vastama, aga mida oleksingi öelnud. Minu automaatne
Aino Kallasega kohvikus Read More »
Ma vist ei ole seda lugu veel rääkinud, seda visualiseerimise lugu. Noh, oli jälle nii, et mul oli väga, väga vaja uut töökohta. Eelmine töökoht lõppes ära, s.t. see ettevõte lõpetas eksisteerimise ja siis ma läksin aastaks ära. See ärakäik on omaette lugu, aga sellest teine kord. Ja siis ma tulin tagasi ja siis mul
Visualiseerimise vägi Read More »
Aastaid tagasi nägin unes, et võitlesin tumeda jõuga. Seda ma ikka aeg-ajalt unes näen, kuigi nüüd pole jälle ammu näinud. Kasutasin selle jõu vastu loitsu, keerulist pikka loitsu, mida ma sageli unes kasutan, keeles, mida ma ilmsi ei oska ja mille sõnu ma ärgates ei mäleta. Kuid seekord mäletasin ärgates loitsu üht mõistet: Lunar Plexsus.
Nägin aastaid tagasi unes, et tõusin kõrgele, kõrgele taevasse, aina kõrgemale taevastesse, erinevatesse üksteise kohal asuvatesse, mida eraldasid uduloorid. Ühes taevas oli nõid, keda kaks paharetti kiusasid, mina tõusin neist mööda aina kõrgemale. Võib-olla seitsmendasse taevasse, ei mäleta, küllap ärkasin, aga ega ei tea. Views: 3
Vahel, tegelikult päris sageli, tabab mind suur sisemine rahulolematus, sest tunnen, et ma pole tegija. Ma ei mõtle selle sõna viimasel ajal kasutatavas tähenduses ehk mõjuvõimas, teiste tähelepanu pälviv, vaid lihtsalt aktiivne looja. Minus tekitab suurt rahulolematust kasutamata loomisenergia. Mõningal määral leevendab seda halba enesetunnet igapäevane aktiivne tegutsemine; koristamine, söögitegemine, nõudepesu, aga lõpliku rahuldustunde tekitab ikka