Ükskord, umbes 7 aastat tagasi, ärkasin ma hommikul sügavast unest ning lühikese hetke vältel ei mäletanud ma endast mitte midagi.
Mitte midagi! Siis hakkas ükshaaval meenuma, kus ma olen ja kes ma olen, kus ma elan, mis on mu nimi, minu minevik, osaliselt minu eeldatav tulevik. See kõik toimus väga kiiresti, kuid siiski piisavalt aeglaselt, et seda tajuda.
Hiljem sellele mõeldes tundus see uskumatu, aga sel ärkamise hetkel polnud selles midagi kummalist, hirmutavat ega imekspandavat. Lihtsalt täielikult tühi mälu täitus voona minu kohta käivast informatsioonist. Tühi mina täitus minaga. Millega? Mis on mina?
Sel ärkamise hetkel, enne kui kõik meenus, tundsin ennast tühja ja kergena, ilma mõtete ja tunneteta, täieliku „valge lehena“. Tundsin ennast selles mõttes, et olin teadlik oma olemasolust. Kui ma olen teadlik oma olemasolust, aga mul puudub enda kohta igasugune informatsioon, informatsioon ka oma keha kohta, kes ma siis olen? Lihtsalt hing?
See ilma kehastumisega kaasas käiva informatsioonita hing, kas see on kuidagi eriline, teistest hingedest erinev hing? Juhul, kui on erinev, siis mille poolest erinev? Mis mind siis iseloomustab? Kas mina olen siis mina?
Sel ärkamise hetkel, kui kõik meenus võtsin ma enda kohta käiva informatsiooni omaks – „Ahah, nojah, selline ma siis olen.“ Aga hiljem mõtlesin, et kõik võiks ju olla ka teisiti. Kui minu elu ja mina oleksin teistsugune, oleks tookord ärgates voolanud minusse hoopis teistsugune mina. Hing ja kõik erinevates kehastustes muutumatu, oleks sama, aga kõik materiaalne ja muutuv teistsugune. Missugune see teistsugune mina võiks olla?
Views: 13