Kairi Kaarlaid Energia intuitiivteraapia
Eile tuli mulle meelde, kuidas ma ükskord kõndisin tühjal Müürivahe tänaval ja mulle tuli nunn vastu. Udune ilm oli ka. Kui te ei saa aru, mis selles nii erilist oli, siis minge Müürivahe tänavale, sinna lõpupoole ja kujutage ette, et on udu ja kõnnite seal ja nunn tuleb vastu. Eriline! Imeline. Pildil on Müürivahe …
Igal suvel olen tahtnud vähemalt korra käia Muhus Katariina kirikus ja kui veidi rohkem aega, siis ka Saaremaal Karja kirikus. Eelmisel suvel ei saanud käia, ehk sel aastal ikka saan. Fotod on mu enda tehtud. Views: 2
See lugu oli nii, et ma olin 1998. aastal Floridas Disney Epcoti teemapargis (jaa-jaa, jälle üks tasuta reis!) ja vaatasin seal mingit filmi. Filmi sisu ma enam ei mäleta, aga filmis mängis taustaks ilus muusikapala. Kahjuks filmi tiitrites muusikapala nime ega autorit ei olnud, kuid pala meloodia jäi mulle eredalt meelde. Pea kümme aastat igatsesin teada …
Ma olin Roomas (Rooma, ahh Rooma, sinna ma ihkan tagasi!) Vatikani kunstimuuseumis ja seal skulptuuride saalis märkasin põnevaid kujusid. Nimelt ühes klaasruumis istusid valgetes kitlites teadlased ja uurisid väga keskendunult vanu skulptuure. See oli lummav pilt, mis minu suureks rahuloluks õnnestus mul jäädvustada. See õnnestub väga harva. Views: 2
Ma olen rääkinud, et Muhu Katariina kirik on mu jaoks oluline paik, laadimise koht. Ükskord kui olin jälle sinna läinud, üksinda seekord, juhtus päris ime. Istusin seal ja mediteerisin-palvetasin, kui sinna tuli väike salk välismaa turiste, rootsi naised. Uudistasid kirikus ringi ja äkki, täiesti spontaanselt, hakkasid mitmehäälselt laulma. See oli … imeline! Kõlas nagu kauneim …
Teate, see lugu oli nii, et olin jällegi ühel (tasuta) reisil, Portugalis seekord ja Aveiro linnas. Hurmav vana ülikoolilinn. Seal oli väike väljak, nagu ikka vanades lõunamaa linnades ja seal väljakul armastasid õhtuti inimesed koguneda. Mitte nagu meil, kus tänavad õhtuti välja surevad, vaid seal saadakse õhtuti kokku, jutustatakse, naerdakse, muljetatakse, ollakse koos. Noh ja …
See oli muidugi väga kitšilik ja klišeelik, aga väga eriline hetk elus. Nicole oli tillukese Renault’ roolis, suur ja veetlev naine, rattad tõusid Pariisi ringteedel hoogsaid kaari võttes üles ja daami üks käsi oli püsivalt autosignaalil. Peatusime pimeda tööstushoonet meenutava maja ees ja Nicole juhatas meid kerge jooksuga laiadest treppidest üles. „Oi, ma olen närvis, …
Lendamine on muidugi väsitav ja see oli ka hiline lend ning vaatamata südasuvele oli Helsingis maandudes väljas juba päris pime. Ja see peale ja maha liikumine, see on hirmus tüütu, muudkui seisa ja oota ja oota, kuni kõik on hanereas oma kohmitsemised ära kohmitsenud. Punk i peal on muidugi see, kui pärast kurnavat lendu tuleb …
Ma vaatasin maanduva lennuki aknast välja ja samal hetkel, kui lennuk lendas üle maneeži, hüppas ratsanik hobusega üle tõkke. Lennuk maandus, tulin lennukist välja ja lennujaamas nägin nunna, kes tikkis suurt linikut. Ei olnud uni, see oli eile, päriselt. Pärast seda mõtlesin mida ma kolmandaks näen, sest ikka on ju kolm, aga ei näinud midagi. …
Erilised hetked elus – Tõelisuse tõenäosus Viinis Read More »
Tegelikult tuleb mulle nüüd meelde, et üleeile Viinis käies ei piirdunud mul need seigad kolmega. Nimelt sõitsime non-stop kiirrongiga kesklinnast lennujaama ja olime rõõmsas vestluses, kui kuulsime piletikontrolli lähenemas. Muidugi olid meil piletid olemas, kuid lapsest saati tekib mul piletikontrolli nähes siiski ärevus. Seekord aga ei kostnud piletikontrolli poolt tavapärast „Palun esitage oma piletid!“, vaid …