Kairi Kaarlaid Energia intuitiivteraapia
Kuna te seda dokkfilmi ilmselt enam vaadata ei saa, siis võin sisu ära rääkida. Teaduslike dokumentaalfilmide autor Amy Hardie näeb unes, et ta hobune on suremas. Ta ärkab ja läheb hobust otsima ning leiabki viimase surnuna. Ta ei usu ennustavatesse unenägudesse. Seejärel näeb ta unes, et tema surnud abikaasa ütleb talle, et ta sureb aasta …
See on armas, südamlik raamat elust, armastusest, vanadusest, surmast, Mehest ja Naisest. Peategelane on veidi irooniline, aga ikka soe ja südamlik – harvaesinev kombinatsioon. Selline omamoodi raamat, natuke isegi sürr, see tähendab minu jaoks olid dialoogid kohati sürrid. Soovitaks lugeda, aga raamatu lõpp on nii kurb. Raamatu pealkiri on sellest, et raamatus peategelane, Mees, armastab …
Ma võtsin ennast kokku, pesin laudlina ja taldrikualused linikud ära, kuivatasin ja triikisin ka kohe. Vahel ma ei viitsi üldse triikida ja panen natuke kortsus lina lauale – käib küll, aga seekord olin hoolas. Loomulikult, nagu ikka juhtub, ajas kallim juba järgmisel hommikul kohvi puhta lina peale. Juhtub, vahel meil kõigil. Kuid samal õhtul töölt …
Erilised hetked elus – Saatuse iroonia ehk nähtamatu plekitegija Read More »
Oi küll on hea raamat, seda ma soovitan küll lugeda! Lühijutud, mõni vaid üks lause pikk, paari sõnaga kirja pandud tuum, täis tarkust, mõtteerksust, soojust, humaansust. Autori mõtted justkui suvaliselt meede tulnuna kirja pandud, kõik segamini; seisukohavõtud, mälestused, ilukirjanduslikud väljamõeldised. Autor ise ütleb: „See zhanr – ilukirjanduslike katkete ja arutlevate mõlgutuste segu – on rohkem …
mõned mu sõbrad on surnud mõned on merede taga mõned ei mõista mu keelt mõned mu pilku ei jaga öösel kui ehmatab välk ma tõusen asemelt üles ja vaatan aknast puid ja ütleksin midagi, aga /Rein Raud/ Views: 3
Tove Jansson on kindlasti üks mu lemmikkirjanikke – ääretult tark, üdini inimlik, ebamaiselt läbinägev. Tahtmist aru saada pole enam vaja, sest on jõutud kirka mõistmiseni, selgitusteta, nimetamisteta mõistmiseni. Ma saan täiesti aru, ta saigi ainult üksikul saarel elus olla, vaikuses ja tegelikkuses. „Reis kerge pagasiga“ on pisike novellikogu, täpselt paras reisile kaasavõtmiseks kotti pista. …
Aastaid tagasi nägin unes, et võitlesin tumeda jõuga. Seda ma ikka aeg-ajalt unes näen, kuigi nüüd pole jälle ammu näinud. Kasutasin selle jõu vastu loitsu, keerulist pikka loitsu, mida ma sageli unes kasutan, keeles, mida ma ilmsi ei oska ja mille sõnu ma ärgates ei mäleta. Kuid seekord mäletasin ärgates loitsu üht mõistet: Lunar Plexsus. …
Nägin aastaid tagasi unes, et tõusin kõrgele, kõrgele taevasse, aina kõrgemale taevastesse, erinevatesse üksteise kohal asuvatesse, mida eraldasid uduloorid. Ühes taevas oli nõid, keda kaks paharetti kiusasid, mina tõusin neist mööda aina kõrgemale. Võib-olla seitsmendasse taevasse, ei mäleta, küllap ärkasin, aga ega ei tea. Views: 3
/…/ Ükskord kuulsin oma isa palvetamas: ta heitles meeleheitlikult oma usu eest. [Jungi isa oli kirikuõpetaja.] Ma olin vapustatud ja ühtlasi ka nördinud, sest ma nägin, kui lootusetult ta oli kiriku ja selle teoloogilise mõtlemise ohvriks langenud. Need mõlemad olid ta truudusetult maha jätnud, pärast seda, kui nad olid talle barrikadeerinud kõik võimalused vahetult Jumala …
Vahel, tegelikult päris sageli, tabab mind suur sisemine rahulolematus, sest tunnen, et ma pole tegija. Ma ei mõtle selle sõna viimasel ajal kasutatavas tähenduses ehk mõjuvõimas, teiste tähelepanu pälviv, vaid lihtsalt aktiivne looja. Minus tekitab suurt rahulolematust kasutamata loomisenergia. Mõningal määral leevendab seda halba enesetunnet igapäevane aktiivne tegutsemine; koristamine, söögitegemine, nõudepesu, aga lõpliku rahuldustunde tekitab ikka …