Õpetaja õpetajad
Minu õpetaja Suzanne Giesemann on raamatu kirjutanud oma esimesest meediumluse õpetajast Janet Nohavec-ist ning oma heast sõbrast, Inglismaa ühest tuntuimast meediumist Mavis Pittilla-st. Views: 12
Autobiograafia
Jung teoloogilisest religioonist
/…/ Ükskord kuulsin oma isa palvetamas: ta heitles meeleheitlikult oma usu eest. [Jungi isa oli kirikuõpetaja.] Ma olin vapustatud ja ühtlasi ka nördinud, sest ma nägin, kui lootusetult ta oli kiriku ja selle teoloogilise mõtlemise ohvriks langenud. Need mõlemad olid ta truudusetult maha jätnud, pärast seda, kui nad olid talle barrikadeerinud kõik võimalused vahetult Jumala
Jung teoloogilisest religioonist Read More »
Sergei Volkonski “Kodumaa”.
“Oo, see maja, mis lõhnab puunikerduse, kuivanud ja elavate lillede järele! Sõbralik gootika, hubane hiilgus; imeline vaade terrassilt, igast aknast. Ja kõik: õhk, valgus, lõhnad, portreed, raamatud ning vaikus ja kõnekõmin – kõik on mähkunud kose vaibumatusse mühasse… Minu vanaema magamistoa aken avanes kose poole. Mustvalge gooti mööbel; hele punaste lillekestega sits; portreed, vaasid, mälestused.
Sergei Volkonski “Kodumaa”. Read More »
Nikolai Kusmin “Elusümfoonia“ Autobiograafiline poeem
See on avaldamata käsikiri*, autobiograafia, kirjutatud 1991. 20 aastat varem kirjutatud autobiograafia, mis käsitleb peamiselt ametialast elu (Nikolai Kusmin oli tuntud Eesti arhitekt) on avaldatud, kuid see käsikiri puudutab eraelu ja väga isiklikke eraelulisi seiku. Õieti on see vana mehe piht, kirja pandud 85 aastaselt, 3 aastat enne surma. Käsikirja lõpus selgub, et ta tõesti
Nikolai Kusmin “Elusümfoonia“ Autobiograafiline poeem Read More »
Kai Aareleid “Vene veri”
“Saage minust õigesti aru,” ütles perenaine, “mina ei ole kirjandusinimene, mitte pisinatukenegi. Enne seda,” ta viipas käega poe poole, “oli mul siin lõngapood. Jajaa. Lõngad, vardad, niidid, sellised asjad, neid ma tunnen. Raamatuid ma lihtsalt armastan. Ja teate mis, raamatu puhul loeb ainult üks asi. Keel. Keelega kas osatakse ümber käia või mitte. Kui keel
Kai Aareleid “Vene veri” Read More »
Heinrich Harrer „Seitse aastat Tiibetis. Minu elu Dalai Laama õukonnas“
Huvitav autobiograafiline raamat inimese vabaduseihast, vastupidavusest, truudusest, saatusest. Lõpp on kurb, nagu me teame, sest 1959, pärast puna-Hiina sissetungi, Dalai laama põgenes Indiasse eksiili. Film mulle ei meeldinud, aga raamatut tasub lugeda. Pildil Dalai Laama 4-aastasena. Pilt Wikipediast. Dalai laama kodulehekülg, kus on väga palju väga häid fotosid. Views: 1
Heinrich Harrer „Seitse aastat Tiibetis. Minu elu Dalai Laama õukonnas“ Read More »
Tendzin Gjatso “Vabadus paguluses. XIV Dalai-Laama Tendzin Gjatso autobiograafia”
“Kuni püsib ilmaruum ja on elusolendeid, jäägu seniks minagi hajutama muresid!” “Mõistel dalai-laama on erinevate inimeste jaoks erinev tähendus. Mõnele tähendab see, et ma olen elav Buddha, kaastunde bodhisattva Avalokiteshvara maine kehastus. Teistele jälle ütleb see sõna, et ma olen «jumalkuningas». 1950. aastate lõpul tähendas see, et ma olen Ülehiinalise Rahvaesindajate Kogu Alalise Komitee
Tendzin Gjatso “Vabadus paguluses. XIV Dalai-Laama Tendzin Gjatso autobiograafia” Read More »
Andrus Kasemaa „Leskede kadunud maailm“
Eesti kadunud külaühiskonnast lapse silmade läbi uue vabariigi alguses. Tolmune ja hääbuv, aga armas ilus-valus. Tänuväärne, et Andrus Kasemaa (s. 1984) on võtnud vaevaks need meie lapsepõlvede mälupildid kirja panna. Mõtled ju ikka oma lähedastele vanadele, et oleks ikka pidanud käima ja küsima. Näed nüüd, keegi on võtnud ja käinud ja küsinud ja kirja pannud
Andrus Kasemaa „Leskede kadunud maailm“ Read More »
Kätlin Kaldmaa “Õnn on otsuse küsimus”
“Kui asjad on täiesti sassis, tuleb lihtsalt hakata neid tasapisi ja ettevaatlikult ükshaaval lahti harutama. Küll sa sest välja tuled. Eluga.” Vaatamata ninnu-nännu kaanele väga hea raamat. Isiklik, vahetu, avali. Liis Treimanni foto autorist siit. Views: 1
Kätlin Kaldmaa “Õnn on otsuse küsimus” Read More »
Kurt Vonnegut “Kodumaata mees”
Vonneguti viimane raamat, lõpetatud 2 aastat enne surma (suri 84 aastasena 2007. aastal) endast ja maailmast. Väljaandja kirjutab tutvustuses “ülimalt naljakas”. Naljakas?! Asi on naljast kaugel! Lk. 123 Noor Pittsburghi mees Joe tuli minu juurde palvega: „Palun öelge, et kõik saab korda.“ „Tere tulemast Maale, noormees,“ vastasin ma. „Siin on suviti külm ja talviti
Kurt Vonnegut “Kodumaata mees” Read More »