Meie eelmises elukohas olid tee ääres mõned eramud, mille ümber olid aiad ja aias koerad. Enamus koerad haukusid möödujate peale, nagu koerad ikka hauguvad. Aga ühes aias oli koer, üleni must, suure hundikoera suurune, kes mitte kunagi ei haukunud. Mitte kunagi! Ma käisin seal sageli jalutamas, jooksmas ja rattaga sõitmas ja ei olnud veel kuulunud selle koera häält. Kui möödusid tema aiast, siis ta lihtsalt seisis ja vaatas sind vaikides.
Ühel päeval jalutasin seal jälle ja nägin eemal ühte suurt koera üksinda lahtiselt jooksmas. Seda ikka vahel juhtus sealkandis. Sain pahaseks ja mulle meenusid Eestis juhtunud õnnetused, kui lahtised koerad olid inimesi rünnanud. Kõndisin edasi ja mõtlesin, et nii ikka ei tohi, koerad võivad väga ohtlikud olla! Ja mis te arvate, mis juhtus, kui ma musta koera aiast möödusin. Ta haukus mu peale!
Pildi autorit kahjuks ei tea, aga pildi nimi on “Käed” ja pilt on pärit siit.
Views: 9