“Teadmine sellest, mis on varjatud, mis toimub tagaplaanil, on juba varakult kujundanud minu suhtumist maailma. Õigupoolest on see suhtumine ka praegu säärane, nagu see oli lapsepõlves. Lapsena tundsin ennast üksildasena, ja ma olen selline ka veel praegu, sest ma tean asju, ning ma pean seletama ja meenutama inimestele, millest nad kõik teadlikud pole ning valdavalt ka mitte midagi teada ei taha. Üksildus ei sünni sellest, et sinu kõrval pole kedagi, vaid pigemini sellest, et sa pooldad ideid, mida teised peavad tühisteks. Minu üksildus algas minu varajaste unenägude analüüsi aegadel ja saavutas kõrgpunkti siis, kui ma töötasin alateadvuse kallal. See, kes teab rohkem kui teised, muutub üksildaseks. Aga üksildus ei tähenda, et ei suhelda teistega, sest et mitte keegi teine ei vaja niivõrd suhtlust kollektiiviga kui üksildane inimene, ja suhtlus on viljakas vaid siis, kui igaüks säilitab oma eripära ega identifitseeri ennast teistega.”
Carl Gustav Jung „Mälestused, unenäod, mõtted“ Lk. 317, 318.
Pilt on siit ja minu lõigatud.
Views: 2