Carl Gustav Jung

/…/ Ükskord kuulsin oma isa palvetamas: ta heitles meeleheitlikult oma usu eest. [Jungi isa oli kirikuõpetaja.] Ma olin vapustatud ja ühtlasi ka nördinud, sest ma nägin, kui lootusetult ta oli kiriku ja selle teoloogilise mõtlemise ohvriks langenud. Need mõlemad olid ta truudusetult maha jätnud, pärast seda, kui nad olid talle barrikadeerinud kõik võimalused vahetult Jumala […]