See lugu oli nii, et ma olin 1998. aastal Floridas Disney Epcoti teemapargis (jaa-jaa, jälle üks tasuta reis!) ja vaatasin seal mingit filmi. Filmi sisu ma enam ei mäleta, aga filmis mängis taustaks ilus muusikapala. Kahjuks filmi tiitrites muusikapala nime ega autorit ei olnud, kuid pala meloodia jäi mulle eredalt meelde. Pea kümme aastat igatsesin teada saada, mis pala see on ja seda uuesti kuulda, kuni … ühel õhtul sõitsin autoga linnast koju ja kuulasin Klassikaraadiot, nagu ma sageli teen ja raadiost tuli see pala! Helistasin kiiruga koju kallimale, et ta vaataks Klassikaraadio kodulehelt, mis lugu mängib, aga samas kuulsin saate lõpus juba ka ise, et see on Charles Camille Saint-Saëns´i tsüklist „Loomade karneval“ „Akvaarium“. (Andke andeks minu matslikkus, et ma ei teadnud seda!) See on lihtsalt ilus ja tore lugu, nagu kogu tsükkel ja huvitava kokkusattumusena on mu kallima üks lemmikpaladest samast tsüklist „Luik“. Ja „Luige“ klaveriseade noot mul ju on!, vaja ainult sõrmedele meelde tuletada, kui laps laseb mu klaveri taha. Suur igatsus on selle ilu ja eneseväljenduse järele, mis on mu jaoks „kunst, mis aitab elada“.
Pildil on Charles Camille Saint-Saëns ja pilt on Wikimediast.
Views: 1